Ühel eriti kummalisel hommikul leidis Kingitus.ee tiim end hämarast CCCP põgenemistubade kinnipidamisruumist, üks meist hullusärgis lae külge aheldatuna, teised kolm kinniseotud silmadega, püüdes aru saada, kus me oleme ning mis meid ees ootab. Olles natuke end kogunud, tuli meelde, et olime pealt näinud linnaametniku mõrva, mille oli sooritanud KGB ametnik. Ilmselgelt ei saanud ta meil ju minna lasta…

Uksed olid lukus, tuba oli ümbritsetud paksude betoonseintega, valgus vilkus kaootiliselt ning silmadel kulus harjumiseks mõned hetked liiga kaua. Tegutseda tuli kiiresti, põgeneda oli vaja enne, kui ka meid Pärnu liivade alla kaevatakse ja me teadmata suunas igaveseks kaome. Pead kokku ja tegustema! Põgenemisinstinkt paneb aju kolmekordsel kiirusel tööle ja ka suur hirm asendub märkamatult adrenaliiniga. Kiiresti oli vaja leida toast erinevad vihjed ja võimalusi luku avamiseks. Eemalt oli koguaeg kuulda kellegi samme, ei tea kas see oli meid valvama jäetud agent või meie enda kujutlusvili, aga mõte ja jäsemed liikusid kiiremini kui eales varem. Süda tagus rinnus, pulss oli asendunud sprinteri löögikiirusega ja veri käis organismis ringi nii kiirelt, et isegi tühi kõht ja täis põis ununesid.

Need paksud seinad päästsid ilmselt korduvalt ka meie elu, kuna raamatud ja toolid lendasid ruumis ringi, nagu oleks tegu raisakotkastega, kes üritavad meid surnuks ehmatada, enne kui suudame põgeneda. Naistele kohaselt, kiljusime nii mõnigi kord liiga valjult! Nendest seintest aga õnneks väljapoole midagi ei kostunud. See ilmselt oligi põhjus, miks meid jälgima jäetud agent kaotas hetkeks valvsuse ning ühel hetkel suutsime avada ka viimase ukse ning jooksime välja tänavale, kus juba hajusime rahva sekka ning kadusime teadmata suunas.

Tänaseni vaatame poole silmaga üle õla ning jälgime seljatagust… iial ei või teada, millal meid taas tabatakse ning oma tee Pärnu vanglasse leiame.

CCCP Põgenemistoad on põgenemismängud Pärnus. Neil on 4 põgenemistuba ning lisaks saab põgeneda Pärnu vanglast!