Kingitus.ee viis läbi intervjuu ühe meie poolt pakutava restorani Villa Thai tegevjuhi Üllar Niitaviga. Loe alljärgnevalt mille järgi on restoran endale nime saanud, kuidas valitakse menüüd ning mis on Üllari enda lemmikroog.

 

Kuidas sündis mõte rajada restoran?

 

Mõte on juba mitmeid aastaid olnud, mis puudutab Villa Thaid, siis restorani võtsin isiklikult üle 5 aastat tagasi, seega Villa Thaid pole ise konkreetselt nullist alustanud. Küll olen aga restoranis teostanud renoveerimistöid. Mõte üleüldiselt tekkis juba 15 aastat tagasi ja  sellest ajast on  restoran

ja kogu toitlustus mind köitnud, see valdkond on värvikirev ja huvitav. Samuti  väljapeetud teeninduse väljatoomine ja toitude peene serveerimisviis on mind alati huvitanud.

 

Mille järgi on restoran omale nime saanud?

 

Idee tuli Soomest, kus tegutses selline restoran nagu Villa Aasia. Sealt tekkis minu Indiast pärit äripartneril, kellega koos me seda restorani peame, mõte rajada Taipärane restoran. Villa seal ees näitab sellist väärikust ja suursugusust ja nii sai restoran endale nimeks Villa Thai.

 

Kust on inspiratsiooni saadud restorani sisustamisel?

 

Valdavalt ajakirjadest ja Internetist. Suur osa on oma nägemusel.  Näiteks üks ruumidest – elevandituba – on puhtalt oma nägemuse järgi tehtud, enne seda asus siin kontor. Meie väga hea partner on Universaal Universum, mis tegeleb India tarvete maaletoomisega ja väga palju inspiratsiooni ja detaile olen ka sealt saanud. Värvigammade ja disainlahendusteni olen ise  jõudnud, peab olema mingisugune nägemus

, millise värvilahendusega ruum võiks välja näha. Kindlasti hoiame pigem sellist vana, kulunud ja katkist stiili, kui modernset lähenemist. Näiteks need seinad siin on paar aastat tagasi tehtud, kuigi näevad välja vanad ja osalt pragunenud, aga see kõik on taotluslik.

 

Kuidas valmib restorani menüü, mille järgi seda valitakse ning millist rahvuskööki see esindab?

 

Menüü valmib valdavalt Nepalist pärit kokkadelt, kes on õppinud Delhi kokakoolis India ja Tai toidu valmistamise kunsti ning on töötanud Delhi 4* restoranides; samuti erinevaid Taipäraseid raamatuid lehitsedes,  pluss siis omanike enda ideed reisidelt. Meil on tegemist Tai ja India köögiga, kus on esindatud enamus traditsiooniliselt tuntumatest Tai toitudest.

 

Kas Teie restorani menüüs pakutakse midagi ainulaadset, mida teistes restoranides ei leidu?

 

Kindlasti on meil selleks krõbedad baklažaanid, krõbe kana ja krõbedad hiidkrevetid. Need on sellised kolm peamist hitti, mida mujal ei tehta. Meie restorani eripäraks ongi krõbedad toidud, ma ei tea ühtegi teist restorani, kes sellises stiilis krõbedaid toite pakub. Aga krõbedad baklažaanid on vaieldamatult number üks hitt ja vau-efekti tekitavad. Kindlasti soovitan!

Mis veel meie restorani menüüle omapära lisab on India leib ehk naan, mida küpsetatakse spetsiaalses Tandoori ahjus, mis on India päritolu kivisöega köetav ümmargune saviahi.

 

Mis on restorani pidamise juures kõige keerulisem või raskem?

 

Üks osa restoranitööst on inimesed, et leida neid asjasse pühendunuid, kellega sa oled ühel meelel ja ühel keelel, nii kokkade kui teeninduse näol. Palju on selliseid muidukäijaid, kes mõtlevad, et saaks töö tehtud ja kui kell kukub siis on nägemist. Pigem ootame siia inimesi, kes on mõttega ühel lainel ja tahaks asju teistmoodi ja paremini teha. Restoran on üks suur mehhanism – nagu jalgratas, et kui üks lüli hakkab logisema, siis ei tule sellest sõitmisest suurt midagi välja. On teenindajad, kontor, köök, seadmed, disain, toidud ja kui nendest midagi lonkab, siis jääbki asi logisema. Kogu selle protsessi tööshoidmine ongi ehk kõige keerulisem. Teise paralleelina on restoran nagu laps, kui tal käest lahti lased, siis ta läheb oma teed ja hakkab ulakusi tegema, ehk siis peab tal koguaeg nö käest kinni ja silma peal hoidma.

 

Kas puhkepäevad on restoranipidajale pigem kauge unistus ja kui palju aega kulub üldse ühe restorani juhtimisele? 

 

24/7 on mõtted ikkagi koguaeg töös, kui siin kohapeal ei ole, siis on näha kaamerast mis toimub. Kindlasti palju oleneb ka sellest, kui pädev on juhataja, aga kui omanikud jäävad oma restoranist liiga kaugeks, siis vaikselt algab ikkagi allakäik. Me hoiame kõik siin ennast töös, igaühel on omad ülesanded, mille eest keegi vastutab. Nii on olnud juba aastaid, keegi meist ei ole passiivne. Me käime igapäev kõik siin.

 

Mis on seni olnud kõige värvikam ja meeldejäävam hetk restoranis?

 

Kui kliendi poole pealt võtta, siis üldjoontes kliendi emotsioon, kui nad lahkudes suruvad kätt, kallistavad ja ütlevad super, siis enam paremaks minna ei saa. Siiras kliendi rahulolu,  see on selline hästi emotsionaalne hetk ja restorani resultaadi mõttes hästi oluline, et sellist tagasisidet ikka tuleks. Teine hetk on see kui sa näed tavalisel lihtsal argipäeval, et restoran on rahvast puupüsti täis, siis on ka see kahtlemata restoranipidajale üks rahulolevamaid hetki.

 

Kas konkurents Eesti restoranide vahel on suur ja kuidas üldse silma paista teiste seast?

 

Konkurents on kahtlemata suur ja Tallinnas on see eriti suur, kui vaadata meie rahvaarvu ja kui palju on söögikohti, et siis kindlasti inimesi igale poole ei jätku. Aga kuidas silma paista olekski see, et eristuda, teha asju teistmoodi. Kui teha asju lihtsalt, traditsiooniliselt, klassikaliselt, siis sa suladki sinna massi ära. Tuleb paista silma, panna rõhku teenindusele. Me arvame, et restorani äriedust poole peaks andma teenindus, teine pool tuleb siis atmosfääri ja toidu näol. Teenindus peaks kindlasti olema üks eristumisviis, samuti toitude mitmekesisus ja stabiilne kvaliteet. Väga paljud kliendid, kes on siin aastaid käinud on maininud, et meil on püsiv tase ja see pole aastatega halvenenud.

 

Mis on see faktor, mis eristab Teie restorani teistest samalaadsetest ning kutsub kliente restorani taaskülastama?

 

 

Restorani avamisest saadik on meil töötanud üks ja sama köögimeeskond. See tähendab, et nad teavad igat oma liigutust ja sellest tulenevalt on ka kvaliteet olnud stabiilne. Samuti pidev uuenemine, et kindlasti ei jää me loorberitele puhkama, vaid me koguaeg teeme midagi.

 

Kuidas on Eesti restoraniturg muutunud võrreldes restorani algusaastatega ning kuidas on muutunud külastajad?

 

Külastajad on kindlasti palju nõudlikumad ja teadlikumad. Nad teavad mida tahta, mida küsida ja oodata. Algusaastatega on muutunud see, et tuleb lähtuda põhimõttest klient on kuningas. Vanasti oli klient õnnelik kui restorani üldse sisse sai, need ajad on nüüd aga möödas. Sellest tulenevalt on pandud restorane rohkem pingutama, ehk siis paljalt supi lauda viimisest ja head isu soovimisest ei piisa. Sa pead sinna juurde pakkuma meeleolu, emotsiooni, looma meeldiva atmosfääri. Tänasel päeval ei tule inimene puhtalt kõhtu täis sööma, vaid ta tuleb siia emotsiooni saama, ta tahab siit hea tujuga ära minna.

 

Kui palju sõltub restoran turistidest, kui suur on nende osakaal võrreldes kodumaise publikuga?

 

Turistide osakaal on väike, kuskil 10%. Oleme valdavalt siiski kohalikele inimestele suunatud restoran.

 

Mis on restorani menüüst Teie lemmikroog ja mida soovitaksite oma klientidele?

 

Minu lemmik menüüst on Tom Yam Gai supp, söön seda keskmiselt kaks korda nädalas. See on selline terav Tai köögi supp. Tänu sellele supile sai Tai köök üldse tuntuks üle maailma. Soovitan seda vürtsise toidu armastajatele, ilma seda proovimata ei saa siit ära minna!