Miks matkata värskes õhus?
Me kõik teame, et looduses ja värskes õhus viibimine on kasulik meie tervisele. Samas on pandeemiaaegne kodus istumine teinud meid mugavaks ja kergem on meelelahutuseks panna käima ekraan, kui tõusta diivanilt püsti ja minna sportima.
Kogu maailmas on vähene liikumine neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas. Füüsiline aktiivsus aitab ennetada paljusid haigusi, ravida teisi ja soodustada tervisliku eluviisi kujunemist.
Vähese liikumise hind on südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, vähi ning luu- ja liigesehaiguste levik.
Sporditegemine ei ole ainuke füüsilise aktiivsuse näitaja
Sport on intensiivne mänguline võistluslik kehaline tegevus. Samas füüsiline aktiivsus ei ole ainult sport – see on igasugune kehaline tegevus: kõndimine, matkamine, aktiivne mängimine, teadlik treenimine ja sportimine.
Liikumisel on väga tähtis osa luustiku tugevdamisel. Luid on võimalik treenida kuni 20. eluaastani ja peale seda algab juba luumassi vähenemine. Seetõttu on väga oluline hoida luid tugevana nii kaua kui võimalik.
Mõju meie tervisele
Värskes õhus liikumisel on positiivne mõju meie kehale, vaimsele tervisele, elukvaliteedile, enesehinnagule. Väljas liikumine parandab südame ja veresoonkonna tööd, samuti ajuvereringet, mis omakorda soodustab vaimse võimekuse tõusu ja keskendumisoskuse paranemist. Seetõttu paraneb õppimisvõimekus, töövõime, mõttetöö, une kvaliteet. Füüsilise koormuse ajal tõuseb õnnehormooni serotoniini tase, mis omakorda tugevdab närvirakke, loob heaolutunde, vähendab söögiisu ja vaimset kurnatust.
Regulaarne värskes õhus liikumine
- tugevdab tervist
- kasvatab lihasmassi
- tugevdab luid
- kasvatab võhma
- annab parema une
- paranevad õpitulemused ja mõttetöö
- tekitab parema enesetunde
- vähendab stressi ja ärevust
- annab energiat
- kiirendab ainevahetust
- vähendab rasvumist ja ülekaalu
- toodab õnnehormoone
Liikumise mõju vaimsele tervisele
Paljudel inimsetel on probleeme vaimse tervisega. Oleme pidevalt stressis ning tihti võib see kaasa tuua ka psühiaatriliste haiguste vaste külmetushaigusele ehk depressiooni.
Depressiooni ennetamiseks soovitatakse piisavalt magada, toituda tasakaalustatult ja regulaarselt, hoiduda mõnuainetest ning regulaarselt liikuda.
Kehaline aktiivsus aitab ennetada ja vähendada depressiooni ning ärevuse sümptomeid, toetab und, mõtlemist ja üldist heaolu.
Täiskasvanu peaks end vähemalt 20 minutit päevas aktiivselt liigutama, lastel on vaja vähemalt tundi kehalist aktiivsust. Vähemalt 20 minutit päevas õues ja looduses olemine aitab ka kroonilist D-vitamiini puudujääki ennetada. D-vitamiini puudus jällegi on võimalik depressiooni ja ärevuse põhjustaja.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus liikumiseks
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vähendada istumisaega ja liikuda kas vähemalt 150-300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või 75-150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega.
Räätsamatk
Miks minna räätsamatkale?
Üks kehalise aktiivsuse liikidest on looduses matkamine. Matku on erinevaid – mõni aktiivsem ja teine rahulikum kulgemine. Räätsamatk on jõukohane kõigile, aga samas annab ka piisava kehalise koormuse. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud 150 minutit nädalas saab juba ühe räätsamatkaga täis.
Mis on räätsamatk?
Räätsamatk on matk jalanõude külge kinnitatud räätsadega. Räätsamatkad toimuvad tavaliselt retkejuhi juhtimisel ning annavad uusi ja põnevaid teadmisi soo olemusest, tekkest, floorast ja faunast. Räätsamatkad viivad raba põnevatesse asustamata paikadesse – rabasaared, älved, laukad, rabajärved.
Aga milleks on üldse vaja rabas käia mitu tundi koos räätsadega, kui on olemas laudteed ja metsarajad? Matka läbi viimine laudteedel ja metsas on samuti väga hea füüsilise aktiivsus ja puhkus, mida on kättesaadav ka lastele, aga räätsamatk väljaspool laudteid pakub vabadust minna üle soo nii, kuidas jalad viivad. Räätsamatka läbiviijad võivad kinnitada, et sellise matka läbimine on nii kehale kui vaimule suurem väljakutse ja seetõttu hindame seda kogemust kõrgemalt. Lisaks on räätsamatk kõige parem teraapia kaasaegsele kiirustavale inimesele, sest seda pole võimalik teha kiirustades ja see paar tundi raba vaikuses tuleb elada hetkes.
Mis on räätsad?
Räätsad on jalanõude külge kinnitatavad vahendid pehmel pinnal – lumi, soo – kõndimiseks. Räätsasid kandsid juba meie esivanemad, kes valmistasid räätsad nahast või punusid vitstest.
Tänapäeval on räätsad muidugi moodsamad ja püsivad hästi jalas. Räätsadel liikudes ei vaju läbi pehme ja märja raba, talvel aitavad räätsad vajumist vältida pehmel lumekihil.
Räätsasid on võimalik kiiresti jalga panna ja jalast võtta. Et jalad ei saaks märjaks, kasutatakse sääriseid. Räätsade suurus on erinev – alates lastesuurusest kuni täiskasvanud mehe omani.
Moodsad räätsad on mõeldud eelkõige lumes ja jääl liikumiseks ning seetõttu on nende all “hambad”, mis takistavad libisemist.
Millal räätsamatkad toimuvad?
Räätsamatkad toimuvad aastaringselt. Retkejuhi arvates võib olla talvel räätsamatk osalejate jaoks kergem, sest lumi katab mätliku pinnase ja külmunud maa aitab kaasa, et üle raba minnes kaotataks vähem energiat tasakaalu ja liikumiskiiruse hoidmisel. Lumel on näha ka raba läbivate või seal elavate loomade jäljed.
Kuigi esmane idee räätsade loomiseks on talvine räätsamatk, siis tegelikult on võimalik räätsasid kasutada aastaringselt. Eestis käiakse palju rabas ka suvisel ajal, kus kogetakse varahommikust päikesetõusu, kuulatakse öist ja varahommikust linnulaulu, muretsemata järgneva tööpäeva pärast. Suvel on mõnus matka ajal ka rabajärvedes ja laugastes ujumas käia.
Sügisel näeb uduseid hommikuid, raba sügisvärve ning lisaks on rabas jõhvikaid, mida saavad kõik, kes natuke kummardada viitsivad, endale suhu panna ja C-vitamiini tarbida. See on rabas olev tasuta toitlustus. 🙂
Kevadel on rabas õitsemise aeg, kuid samas ka kõige märjem. Sel ajal on mõnus tunda räätsadel kõndides jala all vesist lirtsumist.
Mida panna selga räätsamatkale?
Räätsamatka elamuse nautimiseks on soovituslik kihiline riietumine, peakate, kindad, torusall. Kihtisid on võimalik lisada või ära võtta ehk matka jooksul on võimalik mingis ulatuses oma temperatuuri reguleerida. Kes räätsadel liigub, saab sooja ning paksu talvejopega pole rabas midagi peale hakata.
Kindlasti tuleks lisaks võtta varuriided, vähemalt alussärk ja varusokid, sest vesises rabas võivad jalad märjaks saada ning ka läbihigistatud särki on hea matka jooksul vahetada.
Jalga soovitatakse panna kas matkasaapad või kummikud. Samas pole rabas mitu tundi matkates kummikutes mugav ning parim valik on alati niiskuskindlad matkajalatsid.
Mida lisaks rabas vaja läheb?
Kuna Eestis rabas toitlustus puudub ja teel kohvikuid ning kauplusi ei kohta, siis tuleb matkasöök ise kaasa võtta. Oma seljakotis võiks olemas olla 0,5 l pudeliga vett või teed ja kerge suupiste ehk banaan või müslibatoon vms. Seljakotti saab ka varuriided ja ilma soojenedes ära võetud kihid panna.
Räätsamatkad kingitus.ee lehelt
Kuidas veeta puhkus looduse keskel nii, et sellest saaks elamuse? Võime kinnitada, et meie kingitus.ee pakkumiste hulgast leiab oma unistuste elamuse või omale jõukohase matka igaüks. Järgnevalt oleme välja valinud räätsamatkad rabas, kuhu saavad igal ajal koos minna mitu inimest.
Meenikunno räätsamatk seltskonnale
Vaikus ja rahu kohtades, kuhu muidu ei satu
Meenikunno raba asub Põlvamaal ning on üks põnevamaid Lõuna-Eestis. Laukajärved, kõrged soosaared, erinevad looma- ja linnuliigid ootavad endaga tutvuma. Sügisene rabamaastik on koltunud pruun, värvilised puulehed on kaugel servas veel vahvalt värvilised. Omamoodi elamuseks on kaks tundi põhjatu õõtsuva maastiku ületamine, rääkimata matkajuhi põnevatest ja tarkusküllastest lugudest.
5 km ja kuni kümme inimest – see on koos matkamine looduse keskel!
Selli-Sillaotsa räätsamatk seltskonnale
Räätsamatk Tartumaal
Selli-Sillaotsa matk toimub Tartumaal, Alam-Pedja looduskaitsealal, kus avastamisrõõmu on kõigile.
5 km pikkune ja kahte tundi kestev räätsamatk toimub kuni kümnele inimesele Selli-Sillaotsa matkaraja ümbruses koos vajaliku varustuse ja retkejuhiga.
Räätsamatk Järvi-Suursoos
Räätsamatk Eesti kaunimas rabas
Järvi Suursoo (ka Suru Suursoo või Kõnnu Suursoo) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Ürglooduse objektina tuntud, järve soostumisel tekkinud soost (2557 ha) suure osa moodustab omanäoline laukarikas lageraba, mida võib täie õigusega pidada Eesti üheks kaunimaks.
Räätsamatk rabas on jõukohane enamusele ning ei nõua füüsilist ettevalmistust. Matk kulgeb raba keskosasse püstitatud vaatetorni ümbruses paiknevas kaunis laugastikus. Vaatetornini viib Järvi järvede äärsest parklast heas korras metsa- ja laudtee. Matka lõpus saab lõkke ääres metsavaikust nautida. Matkad toimuvad aasta läbi, kuid kõige paremini sobib lumine talv.
Elamus kestab koos Tallinnast transpordiga kuus tundi ning tulla võib 2, 4 või 8 inimest.
Räätsadega Tolkuse rabas
Ürgse looduse kutse
Kui sa tunned, et su süda lööb ühes rütmis Eestimaa ürgse rabaloodusega ja soovid minna sinna kuhu ei pääse mitte ühegi transpordivahendiga ning kuhu ei vii mitte ükski laudtee, siis seo jalga räätsad ja võta ette rabamatk Tolkuse rabas! Kuni kuus inimest viis tundi kestval ettevalmistatud 7km marsruudil retkejuhi juhtimisel. Selle räätsamatka hinna sisse kuulub isegi toitlustus.