Heii!:)
Nüüd kui emadepäev möödas, tundub suvi niiiii lähedal! Päike paitab juba läbi akna kutsuvalt – tahaks lihtsalt minna ja lesida õues murul ja olla. Emadepäev on igal aastal minu jaoks väga emotsionaalne, nii ka sel aastal. Otsustasin oma fookuse suunata küpsetamisele ja tegin kurikuulsaid cinnabon-se. See oli ka mu esimene katsetus pärmitaigna tegemisel ning võin öelda, et ma tean, et see ei olnud täiuslik ja palju asju oleks saanud teisiti teha. Sellegipoolest viis see keele alla! Palun veel!
Aga üks asi, millest rääkima pidin, oli Netflix ja raamatud. Lisan mõned leiud, mida tahan teiega jagada. Kõigepealt raamatutest:
1. F. S. Fitzgeraldi “Suur Gatsby”
Raamatut lugedes keskendun ma peaaegu alati kirjutamisstiilile rohkem kui sisule. Mitte isegi meelega, rohkem nagu alateadlikult. Fitzgeraldi stiili ma jumaldan – mõnus, kujundirohke ja sujuv lugemine. Tegu on võrdlemisi lühikese romaaniga, sisu on huvitav ja annab suurepäraselt edasi 1930. aastate hõngu ja eluolu. Kui sulle meeldivad kirjandusklassikud ja hästi kirjutatud raamatud, siis loe just seda kindlasti.
2. A. Kivirähk “Rehepapp”
Tegemist on minu ühe vaieldamatult lemmiku raamatu ja muidugi ka autoriga. Kivirähu sulest on tulnud lugematul hulgal geniaalseid teoseid, “Rehepapp” nende seas. See on raamat, mis iseloomustab eestlasi, teeb meie üle nalja. Kõike seda aga kivirähuliku iroonia ja huumorisoone saatel. Ma ei teagi, miks otsustasin selle taas läbi lugeda, aga tegelikult oli see praeguses karantiiniolukorras äärmiselt hea. Palju paralleele sai päriseluga teha, eestlase parimaks söögiks on ikka teine eestlane 🙂
3. H. Hesse “Siddhartha”
Nimekirja ainukene inglisekeelne teos. Raamat, mille lugemine vastas paljudele mu küsimustele, aga samal ajal tekitas neid veelgi rohkem juurde. Seda lugedes tekkis mul tunne, et mul on siin ilmas nii palju veel õppida. Nii palju asju, mida omandada ja näha. See on lugu, mis jutustab eneseotsingutest, õnne ja iseenda leidmisest. Raamat, mis annab igas vanuses lugejale midagi ja on seetõttu väga aegumatu. Seda lugedes ma ei leidnud vastust, et kes ma olla soovin. Aga ma enam-vähem tean, kes ma olla ei soovi.
Nüüd siis Netflixi juurde! Ma ütlen kohe ära, et see on üks asi, mis liigselt mu aega röövib. Ausalt öeldes, ma ei ole sellepärast eriti kurb, kuigi ma tean, et on palju huvitavaid asju, mida selle ajaga saaksin teha. Mulle siiralt meeldib sarju ja filme vaadata – saan minna väljamõeldud maailmatesse ja lülitada end reaalsusest välja.
1. “Unorthodox”
Sari, mille arvustust lugesin ühest ajalehest. Põgusa sirvimise põhjal otsustasin selle käsile võtta ja ausalt – ma olen väga rõõmus, et nii tegin. Tegemist on sarjaga, mis avab vaatajate jaoks maailma, millest mul polnud enne aimugi. See on maailm, kus usk on kõige kõigem, piirangud on meeletud ja eluväärtused/hinnangud erinevad kardinaalselt näiteks minu omadega. Mõtlemapanev ja perspektiive muutev sari, sest tundub uskumatu, kui ahistav ja teistmoodi üks (usu)kommuun oma traditsioonide ja uskumustega on.
2. “Stranger things”
Ma ei olnud sellest kiidetud ja ülipopulaarsest sarjast kuni vaatamiseni üldse vaimustuses. Minu jaoks tundus veider, et kõik on ST-st nii sillas. Seetõttu jäigi mul see varem nägemata, aga nüüd Saaremaal suutis mu väike õde mind ära rääkida ja hakkasingi teatava hoiakuga seda vaatama. Nagu ikka – minu eelarvamused ei kõlba kuskile ja pidin oma sõnu sööma. Sisu oli täis igasuguseid vingerpusse ja iga osa jättis korraliku cliffhangeri. Veidike ulmet, kaasahaaravad seiklused ja muidugi nii ilusad inimesed moodustavad ST, see on tõesti väga vahva sarjake!
3. “Jokker”
Mõtlesin pikalt, mida selleks kolmandaks soovituseks siia siis panna. See on film, mida ma olen ilmselt viis või kuus korda juba näinud. Igal korral lisandub asju, mida ma varem tähele ei pannud. On kaks põhjust, miks mulle “Jokker” nii väga meeldib, peale muidugi 10/10-st sisule. Esiteks on Joaquin Phoenixi näitlejatöö i-m-e-l-i-n-e; see, kuidas ta on ja teeb, mõtleb ja räägib, tantsib ja tunnetab. Teiseks ja väga väga oluliseks põhjuseks on filmimuusika. Mulle meeldib see nii väga, et tihtipeale kuulangi seda Spotifyst lihtsalt niisama. Ja mõtlen. Helilooja Hildur Guðnadóttir on tohutult andekas ja ma olen väga rõõmus, et ta sai ka “Jokkerile” tehtud muusika eest Oscari!
Panin mõnedesse kohtadesse natuke pilte. Täiesti teemavälised, aga mõnikord ma tunnen, et ma ei suuda ilusaid pilte ainult endale hoida!
Ma meelega ei tahtnud sisust peaaegu üldse rääkida, pigem edasi anda seda tunnet või põhjust, miks ühe raamatu või teise sarja siia listi panin. Ma loodan, et kui sa ei leiagi siit midagi endale, siis sellegipoolest oli see huvitav lugemine. Nautige loodust ja päikest! 💛
Kohtumiseni!
Ida