Heiiiii!
Mina olen Ida Johanna ja sel suvel täitub minu 20. tiir ümber päikese. Minu tähtsamad maailmaavastused on toimunud Saaremaa võrsuvate kadakate vahel, kogu minu teadlik elu on veedetud just seal. Olen läbi ja löhki saareusku – see on koht, kust leian alati rahu, see on mu kodu. Eelmise sügise hakul pakkisin oma kodinad, võtsin kokku kogu julguse ning kolisin Tallinnasse. Minu pikalt viimistletud tulevikuplaanide kohaselt astusin ülikooli, läksin tööle ja arvasin, et nüüd on see käes – olen suureks saanud. “Inimesed teevad plaane, jumalad naeravad” pidas muidugi ka sel korral paika, sest paraku olid keskkonnamuutus, meeletu koduigatsus ja ilmselgelt liigne agarus elu planeerimisel minu jaoks liiga palju. Otsustasin teha vaba aasta, et tegeleda endaga. Ma häbenesin seda teemat väga pikalt, kuid nüüdseks olen aru saanud, et kogu see olukord oli mulle vajalik õppetund. Kõik edulood ei valmi sama valemiga, minu oma on lihtsalt natukene aeganõudvam, võib isegi öelda, et saarlaslik “pikajuhtmelisus” on hetkel eriti äratuntav.
Kingitus.ee meeskonnaga liitusingi eelmisel augustil. Algselt mõeldud lisaraha teenimisest kasvas välja palju vingeid võimalusi, alustades maailma ägedamate inimeste tundma õppimisest selle blogini siin. Kingituse kontoripreilnad võtsid mind oma kaitsva tiiva alla, süstides minusse palju vajalikku enesekindlust. Nüüd olen kindel, mis suunas uuel kooliaastal minna soovin. PS! Peamiselt võib mind leida Rocca al Mare punktikesest. 🙂
Gümnaasiumi teises pooles avastasin enda jaoks eesti keele võlu, kirjanduslikud meistriteosed ja selle, kui hea oskus on arusaadavalt enda mõtete paberile panemine. Lugemine, kirjutamine ning suurkujude elulugude tundma õppimine on see, mis täidab lõviosa mu vabast ajast. Lisaks olen nüüd viimase kahe aasta jooksul hakanud end rohkem liigutama ja tervislikule eluviisile suuremat rõhku panema. Ja muidugi! Ma ei saa mainimata jätta tänapäeva inimeste vaat et pea suurimat ajaröövlit – Netflix. Nendest kõigest räägin kindlasti tulevikus täpsemalt, annan ehk mõne soovitusegi.
Ülemaailmne pandeemia on hetkel midagi, mis puudutab meid kõiki. Oma jutukest kirjutangi pandeemiasaareks ristitud Saaremaal. Siinne olukord paneb südame suurest valust verd tilkuma. Otsustasin koju tulla, kuna nüüdseks olen oma significant other’ist tema töö tõttu juba kolm nädalat eemal olnud. Mina sotsiaalse libilikana teadsin juba alguses, et üksi ma ei tule veel nii hästi toime ja sõitsingi Saaremaale. Nüüd siis saategi lugeda minust, minu ja muidugi ka Kingitus.ee põnevatest tegemistest.
Ida