Heiia!
Juba kolmas postitus!
Saaremaa ilm on siiani olnud suhteliselt ilus ja päikeseline, kuid viimastel päevadel on ilmataat veits vingerpussi mänginud – vihma lausa kallab. Kogu elu olen olnud just ilma suhtes väga tundlik, mis annab ka hetkel palju tunda. Kui ilm on sombune, siis puudub ka mul igasugune motivatsioon ja energia. Kuid nüüd tahaksin rääkida natuke tubastest tegevustest, mille olen hiljuti enda jaoks leidnud. Karantiin annab ju ideaalse võimaluse uute hobidega tutvust teha, leida enda ellu midagi uut ja põnevat.
Kõikidel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Üheks minu halvimaks on terve elu olnud joonistamine ja kogu sellega seonduv. Kuid põikpäine nagu ma olen, siis otsustasin otsida endale mingisuguse alternatiivi. Leidsingi! Omaart on maalimiskomplektide pood, kust saad otsida endale sobiva pildi, mida maalida. Sulle saadetakse kõik vajalik: pintslid, värvid ja lõuend, kuhu on prinditud väljavalitud pildi alus. Nii jääb sinu ülesandeks vaid maal ära värvida! Tundub lihtne, eks? Seda arvasin mina ka, aga reaalsuses olen seda pilti igapäevaselt umbes nädal aega teinud, kuid valmis olen saanud piinlikult vähe. Täpsus ja kannatlikkus on märksõnad, millele pead kindlasti rõhku panema. Lisaks äärmiselt mugavale lahendusele on säärane värvimine meeletult hea stressimaandaja. Üks ruuduke teise järel ja märkamatult ongi paar-kolm tundi möödunud. Mõnes mõttes on see nagu sõltuvus – jõuad üha lähemale tervikpildile.
Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle meeldib hullult kokata! Mõtlesingi, et pean natukene uusi asju proovima. Kui mitte praegu, siis millal ikka? Kevadine metsaalune on praegusel ajal väga rikas ja sealt võib leida väga palju huvitavat. Muidugi pean ma silmas karulauku! Ka mina käisin seda korjamas ja tegin pestot.
Tegelikult vist peaks kindlaid koguseid kasutama, aga pestosse panin kõike lihtsalt sisetunde ja maitse järgi. Koostisosadeks valisin värske karulaugu, india pähklid, riivjuustu, mandlid, oliiviõli ja soola. Edasi röstisin ja purustasin mandlid ja pähklid, hakkisin karulaugu ningsaumikserdasin kõik asjad kokku. Karulauku peaks veel mõnda aega loodusest saada olema. Mine korja ja proovi ise ka! 🙂
Ma ei saa ka mainimata jätta, et minu näol on tegemist suure magusasõbraga. Kuid õnneks olen leidnud endale tervislikud alternatiivid, mis on ääretult maitsvad ja asendavad kõiki koogikesi (mitte, et mul nende vastu midagi oleks!). Sotsiaalmeedias olen näinud, et tegemist on suhteliselt populaarse asjaga – banaanileib! Mina kasutasin seda retsepti: https://paljasporgand.ee/banaanileib-gluteenivaba/. See on tõesti ülimaitsev ja peale söömist ei ole sellist rasket tunnet, mida mõnikord peale rammusa brownie söömist on.
Kui ilmad lubavad, siis üritan võimalikult palju olla looduses. Hoovis, metsas, mere ääres. Nüüd viimasel ajal olen aru saanud, et minust ei saa vist kunagi linnapreilit, sest kui olen kuskil, kus on rahu, vaikus ja loodus, siis tunnen ennast palju vabamalt ja paremini. Ja ma tegelikult arvan, et ma ei tahagi elu lõpuni linnas elada, sest minu jaoks oli maal ülesse kasvamine nii suur boonus ja sain kogemusi elust enesest. Kõike seda head tahan kunagi oma lastele näidata ja tutvustada. Loodus on minu tõeline peidupaik, see annab väga vajalikku energiat.
Mõelge! Kohe- kohe on suvi ja saame kõik nautida päikest, soojust ja meie imeilusat loodust!
Otsige ülesse ka enda peidupaik 🙂
Ida