Laavakivimaasaaž – MÕNUŽŽŽ

Seekordses blogis jagab Tõnis muljeid laavakivimassaažilt.

pixmac000013867877

Laavakivimassaaž ei ole selline nagu enamus ette kujutavad ja arvavad. Paljud minu tuttavad oletasid, et see käib umbes nii: võetakse soojad kivid, pannakse sulle peale, lastakse pool tundi mahedat muusikat, pikutad ja tukud seal laual ning siis kui kivid jahtunud võid riidesse panna ja koju jalutada. Ei, see on ikka päris massaaž ja tegelikult käis see nii…

 

Mind võttis Bai Lan stuudios vastu Marika: tore ja sõbralik naine. Tekkis tunne justkui oleksime juba ammu tuttavad. Uuris minult, kas olen varem laavakimassaažis käinud ja selgitas mida protseduur sisaldab. Samal ajal jahutas eelnevalt soojendatud laavakivid sobivale temperatuurile ning asetas seljale alt-ülesse, kattis mind paksu rätikuga ning kivid hakkasid keha soojendama. Siis asus massöör tegutsema: esimesena võeti ette jalad – jalalabad, sääred ja siis reied. Ta mudis üks haaval läbi kõik lihased ja Hiina masaažile kohaselt vajutas mõningaid punkte jala taldadel. Masseerimine oli pigem intensiivne, kuid mitte nii tugev nagu Tai massaaži puhul. Pigem selline mõnusalt „magus-valus“. Masseerimine toimus spetsiaalse laavakivi õliga, mis lõdvestab ja pehmendab lihaseid. Esialgu toimus masseerimine kätega ning viimasena ka kuumade laavakividega. Peale jalgu said oma osa käed ja viimaks selg.

 

Eriliselt keskendus Marika turjale ja kaela soontele, kuna enamus inimestel pidid sooned istuvast tööst, pikkadest autosõitudest, treenimisest jne, kinni olema. Minu puhul muheles ta, et kas mul üldse veri pähe jõuab. Mõne aja pärast selgitas ta, et sai nüüd kaela sooned natuke lahti ning ma võin tunda kerget pea pööritust. Laualt tõustes käis kõik mõnusalt ringi ning ausalt öeldes olin rõõmus, et olin tulnud jalgsi, kuna auto rooli poleks julgenud küll kohe istuda. Tunne oli selline nagu oleks otse peo lauast tõusnud:) Mõnus sumin ja surin sees.

 

Kindlasti on varsti laavakivimassaažiks kõige parem aeg käes. Kuigi mina käisin ilusal ja päikesepaistelisel suvepäeval siis kujutasin ette, milline eksootika on sinna minna kui on sombune ja tormine sügisilm või lörtsine talvepäev. Sellisel puhul oleks tegemist justkui väikese lõunamaa reisiga, kus tunned mõnusat soojust ja saad kosutust kehale ning hingele. Vaata lähemalt: Laavakivimassaaž Bai Lan salongis.