Võin öelda et päris tükk aega pole ma nii kõvasti karjunud, kui sel laupäeva hommikul, kui ma purilennukiga lendamas käisin!

Kui meie kingivalikusse lisandus purilend ja tuli võimalus see kohe ka ise ära proovida, siis ei kahelnud ma hetkekski – elu on elamiseks ja kogemuste kogumiseks!

Purilende tehakse Kuusiku lennuväljal. Start on põllu pealt ning õhku tõustakse vastavalt paketile kas vintsist või puksiirlennuki abil. Minu seekordne start toimus vintsist.
Enne aga kui lennu juurde lähen, räägin natukene lennuki enda kohta. Kõige huvitavam ja samas ka hirmuäratavam purilennuki juures on muidugi fakt, et sellel lennukil pole mootorit. Meie lennuki puhul on tegemist kahekohalise Rumeenias toodetud akrobaatika instrukstiooni/õppepurilennukiga, mille tühikaal on kõigest 330 kg.

Enne õhku tõusmist sain ma põhjaliku koolituse ka olukorraks, mida teha siis, kui lennukiga midagi juhtub. Nii minul kui piloodil olid seljas langevarjud, mille me häda korral peale turvavööst vabanemist ja lennukist välja hüppamist avama peaksime. Ma kuulasin hoolikalt, ise südames paludes ja lootes, et äkki ma seekord siiski ei pea neid kahte elamust kogema – piisaks täiesti ainult purilennust 🙂 Kuid muretsemiseks pole tegelikult üldse põhjust, see kõik on ettevaatusabinõu ning meie piloot tõdes, et õnneks pole temal mitte kunagi veel olnud põhjust lennukist välja hüpata. See rahustas mind.
Enne lendu küsis piloot minult veel, et kas soovin rahulikku ja lauget lendu või soovin, et teeksime mõne triki. Kuna aga ma olen päris paljusid lennuelamusi proovinud, siis otsustasin võtta lennust maksimumi ning piloot tegi ettepaneku teha õhus trikk nimega pööris. Mis mul selle vastu sai olla 🙂

Kui kõik teooria selge ja jutud aetud, istusime lennukisse. Vintsist start oli väga vinge ning kiirendus oli võimas. Omamoodi müstiline on muidugi tõepoolest see vaikus – mitte mingit mootori müra! Ei läinud üldse kaua, ku olime saavutanud piisava kõrguse, et ära teha pööris. Piloot küsis veel üle, kas olen valmis ning siis see pihta  hakkaski. Ma loodan siiralt, et minu piloot Kaider kuulmiskahjustust ei saanud, sest see adrenaliin, mis minu verre voolas, väljendus kõik minu hääles. Siinkohal mainin ära, et mul polnud enne õhku tõusmist õrna aimugi, mida pööris endast kujutab. Pööris tähendas seda, et piloot suunas lennuki nina alla ja nii me siis pöörlesimegi ilma moottorita lennukiga vabalt langedes maa suunas. Nägin, kuidas mu kaelakee hõljus kaaluta olekus minu silme ees ja kuidas lennukipõrandalt tõusid üles seal olnud tolmukübemed jm väike mustus. Uskumatu elamus ja uskumatu tunne! Päriselt!

Kuigi vahepeal oli ikka väga hirmus, siis olen endaga super rahul, et otsustasin selle triki ära teha. See uskumatu elamus ja tunne on 1000 korda seda väärt! Elus peab vastu võtma väljakutseid, tuleb tulla välja oma mugavustsoonist ning ületada oma hirmud. See lisab meile enesekindlust, indu minna edasi ja julgust kogeda alati midagi uut.

Võin julgelt öelda, et purilend on üks ägedamaid ja adrenaliinirikkamaid lennuelamusi, mida ma eales proovinud olen ning soovitan seda kõigile, kellel soov midagi täiesti erakordset ja ägedat proovida.