Meeldejääv pärastlõuna hõljukiroolis

Kinkekaart aktiveeritud - nägime elamuskingituse toimumise kohta. Sõit broneeritud ja sõber kaasa valitud, asusimegi päikesepaistelisel pärastlõunal Saku lähedal asuva karjääri poole teele.
Ilus ilm oli välja meelitanud palju ujujaid, et pealtvaatajatest just puudust polnud. Eemal paistiski hõljukite treiler ja parasjagu sõitu lõpetavad noored välismaalased. Nemad paistsid küll rahulolevad, et see lisas ootusärevust.
Alustuseks räägiti meile veidi sõitmise võtetest. Kuna meil vahetusriideid kaasas polnud, panime selga ka pakutud veekindlad riided, millele lisandus loomulikult päästevest.
Sõita oli võimalik kahekesi või üksinda. Kuna kohal oli korraga kaks hõljukit, eelistasime mõlemad üksi sõita. Tavapäraselt sõidavad kõik alustuseks ühe ringi, seejärel antakse vajadusel lisajuhiseid ning vastatakse tekkinud küsimustele. Ka minul ei õnnestunud esimene ring kõige paremini, põhjus oli tegelikult lihtne - andsin liiga vähe gaasi ja vesi hakkas hõljukisse sisse pritsima. Edasi kihutasin juba täis- või poolgaasil ning tunne oli hoopis teine.
Seda kirjeldada väga kerge polegi, natukene meenutab see kogemus ka skuutriga sõitu, ikkagi keset vett ning tuul vihiseb ümberringi ja kiirused on korralikud. Põnevust lisas ka ringikujuline üpriski pikk rada, millel tuli võtta mitu järsku kurvi ning sõita kahe väiksema saare vahelt läbi. Teadupärast ei ole hõljuki juhtimine ja täpsel kursil hoidmine kõige kergem tegevus.
Sõiduga sai ka korraliku adrenaliinilaengu, pärast jalad niimoodi tudisesid, et oli imelik kõndida ja autopedaale vajutada.
Hõljukiga plaanin kindlasti kunagi uuesti sõita ning soovitan seda kogemust ka kõigile teistele!


Loe jutu täisversiooni Kingitus.ee ajaveebist